Mis teha, kui kere enam suurte kangastelgedega tööd välja ei kannata aga hirmus isu on igasugu tekstiilijääke loominguliselt taaskasutada? Tuleb leida pisike alternatiiv. Pärast aastatepikkust juurdlemist ja jokutamist palusin kaasal teha endale väikese punumisraami ja nüüd katsetan, mis võimalusi see mulle pakub.
Ma olen alates 15ndast eluaastast kudunud kaltsuvaipu. Olime õega tihti vanaema hoida, kui ema kaugõppes tudeeris. Ja suur osa sellest ajast mängisime kangastelgede all ja "aitasime" vanaemal kaltsu lõigata ja kududa. Hiljem aitasin ka päriselt kangast käärida, vaibaotsi sõlmida ja katkenud nööre asendada. See oli tore aeg ja see värvide ja võimalustega mängimine jäi mulle luuüdisse. Kui vanaema siitilmast lahkus jäid tema kangasteljed mulle. Tegin tellimise peale kaltsuvaipu ja nautisin seda, kui ideest sai valmis ese.
Kangastelgedel kudumine on füüsiline töö. Kahjuks ei kannatanud mu korpus seda enam välja ja mõni aasta tagasi pidin telgedest loobuma. Mis avardas tohutult mu elamispinda aga jättis mu hinge augu. Ja kui ma varem olin kaltsujahil kõik sõprade-sugulaste vanad riided kokku kandnud, siis nüüd avastasin, et lastest jääb tohutult palju poolpidust trikoomaterjali järgi, mis teisele ringile hästi enam ei kõlba aga seda ära visata tundus ka narr. Juba varem oli mulle Etsys silma jäänud Crispina Ffrench, kes kudus nn. potilapi vaipu (inglise keeles Potholder Rug). Siis ma avastasin, et maailmas kasutatakse päris palju sellist vahendit nagu Potholder loom, mis põhimõtteliselt on ruudukujuline raam, mille igal küljel on võrdsetel kaugustel nagad ja mille abil saab riideribasid kokku punuda. Ma nimetaks seda punumisraamiks. Ma ei ole eestis seda vahendit kuskil müügil näinud ja internetist tellides läheks see ese koos postitasuga kallimaks, kui ma välja käia raatsin. Suures vaibavalus olen ise varem teinud 2 suurt vaibaraami ja nendega katsetanud aga tulemus ei ole mulle meeldinud. Nüüd palusin kallil kaasal üks väike raam teha ja katsetan, mis sellega teha saab. Pinterest on igasugu vaimuvälgatusi punnis täis, eks siis hakkan otsast proovima, mis mulle tore tundub.
Esimene katsetus ise T-särgist
lõigatud trikooribadega. Noooh, ütleme, et katsetus oli õpetlik. Proovin midagi veel :).
Sünteetiline kootud materjal, prügikastist päästetud rullid. Punumise tarbeks sobivad need hästi aga mis sest ühest lapist saaks, mõtlesin, et ühendan mitu lappi, siis saab sellest juba toimetamiseks toekam tükk.
Täitsa tore niimoodi punuda, kuulan mingit podcasti ja näpud käivad omasoodu.
No selle viimase jupiga saan janti näha. Mitu korda unustan nööri teise lapiga ühendada. Saab jälle harutada.
Tadaaaa! Valmis sai. Sellel toolil on põhi üsna hukas aga pole mahti sellega pikemalt jahmerdada. Proovilapp sobib ilusti toolipõhja katma. Lisasin vaid nöörid nurkadesse.
Kangastelgedel kudumine on füüsiline töö. Kahjuks ei kannatanud mu korpus seda enam välja ja mõni aasta tagasi pidin telgedest loobuma. Mis avardas tohutult mu elamispinda aga jättis mu hinge augu. Ja kui ma varem olin kaltsujahil kõik sõprade-sugulaste vanad riided kokku kandnud, siis nüüd avastasin, et lastest jääb tohutult palju poolpidust trikoomaterjali järgi, mis teisele ringile hästi enam ei kõlba aga seda ära visata tundus ka narr. Juba varem oli mulle Etsys silma jäänud Crispina Ffrench, kes kudus nn. potilapi vaipu (inglise keeles Potholder Rug). Siis ma avastasin, et maailmas kasutatakse päris palju sellist vahendit nagu Potholder loom, mis põhimõtteliselt on ruudukujuline raam, mille igal küljel on võrdsetel kaugustel nagad ja mille abil saab riideribasid kokku punuda. Ma nimetaks seda punumisraamiks. Ma ei ole eestis seda vahendit kuskil müügil näinud ja internetist tellides läheks see ese koos postitasuga kallimaks, kui ma välja käia raatsin. Suures vaibavalus olen ise varem teinud 2 suurt vaibaraami ja nendega katsetanud aga tulemus ei ole mulle meeldinud. Nüüd palusin kallil kaasal üks väike raam teha ja katsetan, mis sellega teha saab. Pinterest on igasugu vaimuvälgatusi punnis täis, eks siis hakkan otsast proovima, mis mulle tore tundub.
Esimene katsetus ise T-särgist
lõigatud trikooribadega. Noooh, ütleme, et katsetus oli õpetlik. Proovin midagi veel :).
Sünteetiline kootud materjal, prügikastist päästetud rullid. Punumise tarbeks sobivad need hästi aga mis sest ühest lapist saaks, mõtlesin, et ühendan mitu lappi, siis saab sellest juba toimetamiseks toekam tükk.
Täitsa tore niimoodi punuda, kuulan mingit podcasti ja näpud käivad omasoodu.
No selle viimase jupiga saan janti näha. Mitu korda unustan nööri teise lapiga ühendada. Saab jälle harutada.
Tadaaaa! Valmis sai. Sellel toolil on põhi üsna hukas aga pole mahti sellega pikemalt jahmerdada. Proovilapp sobib ilusti toolipõhja katma. Lisasin vaid nöörid nurkadesse.
Kommentaarid