Külma ja märja ilmaga on nii mõnus toas meisterdada. Mis minusse puutub, siis mida villasem on meisterdamise materjal, seda muhedam meeleolu. Leidsin FBst üleskutse meisterdada heategevuseks kaisukaid. Ruttasin kohe oma vanutatud kampsunite ja tootmisjääkide kuhja kallale, et sealt vajalikku välja otsida. Käiku läksid ka väiksemad kangakribalad ja väikesed lõngajupid. Imetlen alati käsitööna valminud kaisukaid, eriti tore on see, kui erinevad need võivad olla. Mõned võluvalt lihtsad, teised meisterlikult täiuslikud kunstiteosed. Igaühel oma karakter ja kordumatu lugu. Mina mäletan oma ema tehtud kaisukaid: kõhnapoolne nööpsilmadega tumepruunist velvetkangast kaisukaru ja suure nina ja värviliste riietega kloun. Need olid mulle armsad. Kahjuks pole need säilinud aga mäletan täpselt millised need olid.
Meisterdades lähtun ma materjalist, kuidas see mulle tundub. Materjaliga mängides tekivad ideed ja need hakkavad siis aegamööda täpsustuma. Põhimõtteliselt panen paberile algse joonise ja umbkaudsed mõõdud ja lõiked.Esimene idee oli kaisukaru aga kui keha välja lõikasin tekkis silma ette hoopis öökull. Ja siis hakkasin detaile välja lõikama ja kehatüki peal proovima. Öökulli tiibade tarbeks lõikasin tüki vilditud pitsilise soki säärest. Detailid kinnitasin kehatükile sämppistes, selle ülemine äär viimistles kenasti detailide lõigatud ääre. Kehatükid õmblesin kokku masinaga. Jalgevahe jätsin lahti. Pressisin tööd ja täitsin järelejäänud lõngajuppide ja pisitükkide ning ümbertöödeldud puuvillasest tekstiilist täitematerjaliga. Viimaks õmblesin jalgevahe käsitsi kokku. Proovisin öökullile eraldi tükist varbad teha aga see ei õnnestunud. Niisiis tikkisin nn. jalaosast läbi kaks õmblust, et markeerida nn. varbaid.
Sama põhilõikega tegin ka jänku. Lisasin kõrvad, käpad, sabaks sai krussis lõngatutt. Minu väga lihtne õmblusmasin oli tõsiselt tõre kui kõrva ja käpaõmblustest läbi järas. Üks käpp nihkus suure pusimisega natuke paigast. Algul plaanisin selle ümber teha. Siis mõtlesin, et tõeline käsitöökaisukas peabki natuke vildakas ja loppis olema. See lisab omapära. Näo tegin villaheidest viltimisnõelaga. Jänku jäi öökulli kõrval kuidagi igav ja lage. Niisiis lisasin talle tasku. Tasku ülemine serv ei jäänud vaatamata sämppistele hästi hoidma, põimisin pistete vahele lõnga. See andis natuke särtsu. Ja midagi oli ju taskusse ka vaja. Valmis nõelvilditud porgand. Pole küll väga originaalne aga sobib hästi värvipaletti täiendama :).
Esimese idee kaisukarumõmmi tahtsin ma ikka ka valmis teha. Keha jälle sama lõikega. Kõrvad-käpad otsustasin õmblusmasinasõbralikumad teha. Kinnitasin käpadetailid sämppistega kõhule ja kõrvad/saba tegin kahekordsest riidest mille sämppistega kokku õmblesin. Koonu õmblesin samuti sämppistes näole. Käppadele ja koonule lisasin vormi jaoks natuke täidet. Näod said pähe vilditud. Viimased tööetapid tegin samuti, kui esimestel loomakestel.
Praegu on mul valmimisel veel üks konn. Aga enne pean veel rääkima sellest kuidas öökull endale suure venna sai. Sellest siis järgmine kord.
Sama põhilõikega tegin ka jänku. Lisasin kõrvad, käpad, sabaks sai krussis lõngatutt. Minu väga lihtne õmblusmasin oli tõsiselt tõre kui kõrva ja käpaõmblustest läbi järas. Üks käpp nihkus suure pusimisega natuke paigast. Algul plaanisin selle ümber teha. Siis mõtlesin, et tõeline käsitöökaisukas peabki natuke vildakas ja loppis olema. See lisab omapära. Näo tegin villaheidest viltimisnõelaga. Jänku jäi öökulli kõrval kuidagi igav ja lage. Niisiis lisasin talle tasku. Tasku ülemine serv ei jäänud vaatamata sämppistele hästi hoidma, põimisin pistete vahele lõnga. See andis natuke särtsu. Ja midagi oli ju taskusse ka vaja. Valmis nõelvilditud porgand. Pole küll väga originaalne aga sobib hästi värvipaletti täiendama :).
Esimese idee kaisukarumõmmi tahtsin ma ikka ka valmis teha. Keha jälle sama lõikega. Kõrvad-käpad otsustasin õmblusmasinasõbralikumad teha. Kinnitasin käpadetailid sämppistega kõhule ja kõrvad/saba tegin kahekordsest riidest mille sämppistega kokku õmblesin. Koonu õmblesin samuti sämppistes näole. Käppadele ja koonule lisasin vormi jaoks natuke täidet. Näod said pähe vilditud. Viimased tööetapid tegin samuti, kui esimestel loomakestel.
Praegu on mul valmimisel veel üks konn. Aga enne pean veel rääkima sellest kuidas öökull endale suure venna sai. Sellest siis järgmine kord.
Kommentaarid