Minu käsitsi õmmeldud kaisukad vanutatud kampsunitest ja kangajääkidest said sõpradelt ja tuttavatelt mitmeid kiidusõnu. Kõige populaarsem oli eriti loppis öökull. Kallis kaasa arvas naljaga pooleks, et sellise võtaks isegi kaissu aga suurem võiks olla. Ikka selline, mis päeval pikutades pea alla võiks panna. No aga hea idee ju! Tegin siis sõbrapäeva puhul kaasale kaisupadja. Tegelikult rohkem nagu kampsuni või katte padjale.
Ma ei kasuta kampsunitest esemete õmblemisel mingit kindlat tehnikat. Võtan materjalihunniku ette ja vaatan, mis tunne tekib. Mingi üldine plaan on olemas ja siis lisan tunde järgi detaile. Vanutatud kampsunid on aplikatsioonide tegemiseks väga head, sest need ei hargne laiali. Enamasti kinnitan detailid sämppistega. See katab ilusti ära ka detaili servad ja jätab viimistletud mulje.
Öökullipadja jaoks kasutasin ühte villasegust kampsunit, mis oli vale pesuprogrammiga pestes vormituks muutunud. Vill oli kokku tõmbunud ja sünteetiline kiud lotendas. Sikutasin kampsuni rohkem vormi, otsisin sobiva padja ja lõikasin selle järgi sobiva suurusega tükid välja.
Sobitasin taustale pruunikirju kampsuni tükke, et õmmelda kulli kõhule tiivad ja tahtsin kindlasti jalakesi ka teha. Halli kampsuni õhukesest soonikutükist õmblesin masinaga kuus varvast ja täitsin need taaskasutuspuuvillast täitega. Täidetud varbad sättisin esimese ja tagumise jalatüki vahele (nii et tükkide parempidi pool jäi sisse ja varbad olid kahe tüki vahel, lahtine ots õmblusjoone all) ja lasin õmblusmasinaga kokku. Keerasin koivatükid õigetpidi, pressisin ja täitsin. Tiivad õmblesin sämppistes kõhutükile. Jalatükid õmblesin masinaga kõhutüki külge.
Põhja kaotanud sokkide pitsilisest säärest lõikasin kulli kõhule suled ja kinnitasin jälle sämppistes. Tiibadele tikkisin värvi lisamiseks kollased traagelpisted.
Silmadeks lõikasin rohelisest villasest kangast ringid ja valge osa tuli sama väsinud villase soki põhjadest. Kinnitasin mõlemad sämppistes.
Tulemus jäi kuidagi igav, niisiis põimisin sämppiste vahele oranźikat lõnga.
Musta tüki sain triibulise kampsuni jääkidest. Mulje oli ikka kuidagi lage. Tikkisin tumehalli lõngaga teistpidi sämppistes silma ümbruse ära ja tulemus sai palju toredam.
Lisasin veel noka ja laubale kolmnurkse detaili. Siis avastasin, et ühes otsas olid kampsuniriides väikesed augud. Kinnitasin sinna teise samast kampsunist tüki peale ja tikkisin valge lõngaga mõned read läbi.
Panin selja- ja kõhutüki paremad pooled vastakuti ja õmblesin pahemalt poolt õmblusmasinaga kokku. Tuttide jaoks jätsin otstesse väikesed avad. Tutid tegin tikkimiseks kasutatud lõnga juppidest. Sidusin pundi keskelt kokku ja tõmbasin läbi augu. Kinnitasin õmblusmasinaga pahemalt poolt.
Lõpuks viimistlesin alumise ääre sämppistega.
Mulle tundub valminud padjakate igavesti vahva. Istub tähtsa näoga diivanil ja loob väikest rõõmu igasse päeva. Ma soovin nii veel igasuguseid elukaid teha. Materjalide sobitamine, katsetamine ja tikkimine on nii mõnus ja teraapiline. Soovitan kõigile !
Öökullipadja jaoks kasutasin ühte villasegust kampsunit, mis oli vale pesuprogrammiga pestes vormituks muutunud. Vill oli kokku tõmbunud ja sünteetiline kiud lotendas. Sikutasin kampsuni rohkem vormi, otsisin sobiva padja ja lõikasin selle järgi sobiva suurusega tükid välja.
Sobitasin taustale pruunikirju kampsuni tükke, et õmmelda kulli kõhule tiivad ja tahtsin kindlasti jalakesi ka teha. Halli kampsuni õhukesest soonikutükist õmblesin masinaga kuus varvast ja täitsin need taaskasutuspuuvillast täitega. Täidetud varbad sättisin esimese ja tagumise jalatüki vahele (nii et tükkide parempidi pool jäi sisse ja varbad olid kahe tüki vahel, lahtine ots õmblusjoone all) ja lasin õmblusmasinaga kokku. Keerasin koivatükid õigetpidi, pressisin ja täitsin. Tiivad õmblesin sämppistes kõhutükile. Jalatükid õmblesin masinaga kõhutüki külge.
Põhja kaotanud sokkide pitsilisest säärest lõikasin kulli kõhule suled ja kinnitasin jälle sämppistes. Tiibadele tikkisin värvi lisamiseks kollased traagelpisted.
Silmadeks lõikasin rohelisest villasest kangast ringid ja valge osa tuli sama väsinud villase soki põhjadest. Kinnitasin mõlemad sämppistes.
Tulemus jäi kuidagi igav, niisiis põimisin sämppiste vahele oranźikat lõnga.
Musta tüki sain triibulise kampsuni jääkidest. Mulje oli ikka kuidagi lage. Tikkisin tumehalli lõngaga teistpidi sämppistes silma ümbruse ära ja tulemus sai palju toredam.
Lisasin veel noka ja laubale kolmnurkse detaili. Siis avastasin, et ühes otsas olid kampsuniriides väikesed augud. Kinnitasin sinna teise samast kampsunist tüki peale ja tikkisin valge lõngaga mõned read läbi.
Panin selja- ja kõhutüki paremad pooled vastakuti ja õmblesin pahemalt poolt õmblusmasinaga kokku. Tuttide jaoks jätsin otstesse väikesed avad. Tutid tegin tikkimiseks kasutatud lõnga juppidest. Sidusin pundi keskelt kokku ja tõmbasin läbi augu. Kinnitasin õmblusmasinaga pahemalt poolt.
Lõpuks viimistlesin alumise ääre sämppistega.
Mulle tundub valminud padjakate igavesti vahva. Istub tähtsa näoga diivanil ja loob väikest rõõmu igasse päeva. Ma soovin nii veel igasuguseid elukaid teha. Materjalide sobitamine, katsetamine ja tikkimine on nii mõnus ja teraapiline. Soovitan kõigile !
Kommentaarid