Blogi

Külma ja märja ilmaga on nii mõnus toas meisterdada. Mis minusse puutub, siis mida villasem on meisterdamise materjal, seda muhedam meeleolu. Leidsin FBst üleskutse meisterdada heategevuseks kaisukaid. Ruttasin kohe oma vanutatud kampsunite ja tootmisjääkide kuhja kallale, et sealt vajalikku välja otsida. Käiku läksid ka väiksemad kangakribalad ja väikesed lõngajupid. Imetlen alati käsitööna valminud kaisukaid, eriti tore on see, kui erinevad need võivad olla. Mõned võluvalt lihtsad, teised meisterlikult täiuslikud kunstiteosed. Igaühel oma karakter ja kordumatu lugu. Mina mäletan oma ema tehtud kaisukaid: kõhnapoolne nööpsilmadega tumepruunist velvetkangast kaisukaru ja suure nina ja värviliste riietega kloun. Need olid mulle armsad. Kahjuks pole need säilinud aga mäletan täpselt millised need olid.

Millegipärast kipuvad meie pere poistel mütsid ühtelugu kaduma ja seejärel võetakse kasutusse minu mütsid. See talv ei tahtnud kuidagi lõppeda ja mul oli jälle ühte toredat ja piisavalt sooja peakatet vaja. Paljud mütsid mulle lihtsalt ei sobi ja sünteetiline materjal ei meeldi mulle ka. Kahjuks ei meeldi mulle ka eriti kududa aga villane materjal meeldib väga, see on nii soe, tõhus ja jätkusuutlik.

Kuna ma tahtsin just villast mütsi siis tuli natuke nupukas olla. Minu lapimüts sai alguse sellest, et katsetasin vanutatud villastest kampsunitest materjali lapisallide tegemiseks (enne suuremate projektide kallale minekut). Sellest jäi järgi natuke lapikesi ja ribasid ning villaste lappide kokku nõelumine oli mulle meeldima hakanud.

Talvine pööripäev, mil jõululapse sünnipäeva puhul kõik peale tema kinke saavad, läheneb suurel kiirusel. Rohelisema maailmavaatega kodanikke ei rõõmusta võibolla võimalus igasugu kilisevat-kolisevat, vilkuvat ja ühekordselt kasutatavat kraami hunnikute viisi kokku osta. Osavamatel neist on kindlasti kampsikud ja käpikud ammu valmis kootud ning ära pakitud. Tagasihoidlikemate võimetega inimeste jaoks pakun välja ühe kingiidee. Õmble ise vilditud villastest  kampsunitest kokku üks meeleolukas, soe ja pilkupüüdev sall, mis kaitseb kandjat talvise ilma (ja kui äärde punase lõnga ajad, siis ka kurja silma) eest.
Olen alljärgnevalt kirja pannud juhendi sellise imesalli valmistamiseks.

Riiete parandamine pikendab nende eluiga ja väldib nende prügimäele sattumist. Parandamiseks on erinevaid võimalusi ja tehnikaid. Mulle meeldib väga jaapani tikkimistehnikast sashikost alguse saanud parandamiskunst, mida inglise keeles nimetatakse "visible mending" ehk nähtav parandamine. Selle asemel, et rebendeid, plekke või kulunud kohti peita, muudetakse parandused värviliste ilupaikade ja tikanditega pilkupüüdvateks kaunistusteks. Paigatud ese näitab seda, et on kandjale oluline ja väärib aega, mida on võtnud selle parandamine.