Blogi

Pleegitamine annab T-särgile tihti ainulaadse ja lummava ilme, kõiki värvitoone ja mustreid ei jõua ära imetledagi. Eriti lahe on see, et kunagi ei tea päris täpselt, mis lõpuks välja tuleb. Seekord tundus, et see mõnus pluus jäi peale pleegitamist ikkagi kuidagi igav. Otsisin lapikastist kangajupid välja ja õmblesin T-särgile paigad peale. Lihtsalt niisama, toreduse pärast.

Toimetab Tartus üks selline bänd nagu Mandarones. Neil tuli pähe, et lahe ja öko oleks teha bändisärgid taaskasutatud särkidest. Ja kuna demokraatia on selline värk, et kõik võivad oma arvamust avaldada, siis oli raske leida see üks ja ainuke viis kuidas särke kujundada. Lõppkokkuvõttes oli mul hunnik särke, osad bändimeeste seljast tõmmatud ja osad taaskasutuspoest kokku otsitud ja terve hunnik bändisümboolikaga vinüüle. Need ka loomulikult erineva kujundusega. Sellele lisaks veel suhteliselt vabad käed, et see kõik kokku sobitada ja ülimalt kiiresti kah veel. Ma ütleks, et ideaalsed tingimused loominguliseks puhanguks. Või mis?